post

20 aastat Mustrit

20 aastat tagasi sündis idee. Vaadates ringi, oli igale kodus remonti tegevale eestlasele selge, et kusagilt pole leida ilusat ja kodusoojust loovat tapeeti. Väärikast disainist rääkimata. Kui ei ole, siis on vaja tegutseda ning sellest vajadusest lähtuvalt sündis Muster, mille esialgne tagasihoidlik lett oli  ühe Paldiski mnt ehituspoe tagumises servas. Oli, mis ta oli, aga ilusat tapeeti leidsid sealt paljud, kes sama probleemi ees seistes varasemalt Soome poole laevaga loksusid.

Muster kogus hoogu ja kliente, kes end selle ilus ära tundsid. Kasvas ja kosus headest sõnadest ja asjaosaliste pühendumusest. Ei läinud kaua , kui nurk haamrite ja liivapaberite kõrval liiga kitsaks jäi. “Rohkem ruumi ja valgust, ilu ja iseseisvust”, ütles madamm, pakkis rullid riiulitelt kokku ja kolitigi Raua tänava pisikesse salongi. Muster pole enam pelgalt tapeedipood ega isegi mööblipood, milleks ta hiljem Pärnu maanteele kolides muutus, nüüd on meie suunaks esindada elustiili selle kõige elegantsemas ja õrnemas võtmes.

Sinna võeti appi esimene abiline Signe. Väike, habras aga imeliselt tubli Signe on siiani Mustri ridades. Isegi , kui klient tuleb sooviga “Tahaks mingisugust mustrilist heledat tapeeti elutuppa”, ei pilguta ta hetkekski oma sügavaid pruune silmi, vaid tõmbab jõulise liigutusega välja kolmanda riiuli teisest vahest just selle, mida vaja. Ma isiklikult küll tunnen teinekord selle küsimuse peale jõuetust. Aga ei, Signe pole sellest puust, mis meie teised siin. Signe on nagu kadakas!

Igatahes ….kõigest sellest sai nüüd ametlikult 20 aastat! Elas kord Muster… elab siiani ja sirutab tiibu! :-)  Sedavõrd suur sündmus ei saanud vähemalt meid endid küll külmaks jätta. Kutsusime seda koos meiega tähistama ka püsikliendid ning koostööpartnerid – endised ja praegused. Pidasime pidu! Suurelt ja glamuurselt! :-)

Mustris on ​kõik alati uus! Eriti jõuludel, kus maha sajab lumi, mis olenemata lugematutest eelmistest kordadest, on endiselt ​imelisel moel kordumatu! Pühade aeg on ​Mustris ​eriliselt tiheda ajakavaga ent ometi ka eriliselt pidulik ja sooja tunnet sisse süstiv. Jõulumeloodiad, olgugi pähe kulunud, ​tekitavad endiselt maagia​t südamesse.​ Sel aastal oleme oodanud jõule juba novembrikuu algusest alates kui esimesed jõulukaunistused laost välja toodi. ​

Vahepeal tekib mul tunne, et teen siia blogisse sissekandeid just enamasti meie pidutsemisest, kuid tähistamiseks on ka ​meil alati ​põhjust!​ “Muster ikka oskab pidutseda”, nagu ütles üks meie sünnipäevapeolistest.​

See ongi lõbusam osa, mida teiega jagada. Korraldustiim oli teinud muidugi head ja põhjalikku tööd – salong sädeles kui muinasjutt ning nina kõditavad aroomid meelitasid ​maitsma hõrke roogasid pidulaual. Kahekümne aasta vääriline mullitav prosecco ning hoolikalt valitud veinid  Toskaanast,  suutsid ka kõige tagasihoidlikuma külalise ​pidu täiel rinnal nautima panna. Pidulikult ulatutud „Oskar“ Pärnu koostööpartneritelt sai õhtu jooksul palju kommentaare ja kiidusõnu. Eriti vahva kingitus. Kas pole?!

Külalisi ja üritust oli kutsutud jäädvustama ​faublous fotograaf Annika Metsla, kes oma nakatava naeratuse ja elegantsiga ​võiks ise Mustrile modell olla.

” No naised, naeratage!” ​meelitas fotograaf meid ​kõiki! Nagu lihtsad sisustuselemendid suudavad meie tuju ​tõsta, suudavad seda ka ​armsad inimesed.

Õhtu hakatuseks kutsuti ükshaaval Mustri madammid ette oma kinganinasid p​õ​rnitsema​ ning loeti lõbusal häälel kõige iseloomulikum tunnuslause ​persooni kohta. Naerda sai ohtralt. Ja nagu ​e​estlasele kohane​, et ​algul ei saa vedama ja pärast pidama​ – ​esialgu nukralt seisev fotokabiin kujunes ​õ​htunaelaks, pakkudes mälestuseks kaasa l​õ​busaid fotoseeriaid​.​

Näitleja Indrek Taalmaa monoesitus „Sinised kilesussid jalas“  naerutas naisi ligi tund aega. Maitsvate ampsude kõrvale hammustatud pikantne huumor pole kunagi üleliigne.

Uhke välimusega ja sama uhke maitsega tort sulas suus.  Pidulaud ja kogu sellepoolne korraldus Event Cateringi poolt pälvib aga meie poolt eraldi aplausi, sest äärmiselt vahva ja professionaalne nendepoolne toimetamine oli kindlasti suureks ja oluliseks märksõnaks õhtu õnnestumisel.

Hilisõhtune, üllatusena toimunud soodusmüük andis v​õ​imaluse soetada midagi meelepärast​.​

Õhtu polnud sel korral meie endi juhtida. Selleks oli tulnud kohale vahva ​õ​htujuht​ Taavi Puuorg​, kes külalisi tervitas ning kõiki siia- sinnapoole pead keerama , istuma , astuma ja teravamalt kuula​ta​ma pan​i ning muusikaga tantsima meelitas.​ Muusikavalik  oli servast serva tähistades kahte aastakümmet ja Mustri salongis aastast aastasse esitatud lemmikuid. Meie Pärnu ning Tartu esindajad vihtusid tantsu nii, et  kogu tantsuplatsi äär sai kaasaelajaid täis. Tantsijad olid mõistagi peamiselt meie praegused ja endised madammid ning muusikat ei keeratud vaiksemaks enne kella kolme hommikul. Siis naised otsisid oma seinte äärde visatud kontskingad üles ja vurasid koju puhkama.

Kaks kümnendit on möödunud linnutiivul, pea märkamatult, kuid jätnud endast sellegipoolest kustumatu märgi. On naerdud, natukegi nutetud, kuhjaga rõõmustatud ja alati üllatatud. Mõned asjad on kordumatud.

Elagu Muster!​ Palju õnne sünnipäevaks.

 

post

Muhumuster ehk Mustri suvepäevad Muhu saarel

 

Tegelikult on Mustris palju asju, mis meie naisi igapäevaselt liidavad. Me jagame üksteisega kõiki eilse päeva muljeid läbi naeru või pisarate. Kallistuste ja julgustuste saatel muutuvad teinekord kurnavad ja pikad tööpäevad lihtsamaks. Aga keegi ei saa vastu vaielda, et iga aastaseks suursündmuseks on kujunenud Mustri suvepäevad. Ärge olge pahased, kallid kliendid , kui korra aastas lubame tööluusi ja riputame uhkelt salongi uksele sildi, et lukku täna lahti ei keeratagi. Tulesid põlema ei pandagi. Meie oleme MUHUS!

Hommiku-unistena alustame sõitu läbi Eestimaa Virtsu poole ja mitte miski ei saaks rikkuda meeleolu, millega sellele päevale vastu vurame. Nädal enne saadeti meie ühismeilile kiri kontorist:

“Hei, sõbrad!!

Juba laupäeval stardimegi Muhku suvepäevi veetma. Sellega seoses on meil teile kõigile suur palve, mis pigem siiski kõigile rangelt kohustuslik:
maname tulevaks nädalavahetuseks ilusa ilma!
Siin teile mantra, mida ümiseda:
“Om mani padme hum” , “Om mani padme hum” ja nii umbes 1600 korda järjest! Võib ümiseda isesesivalt või kooris, leti ees ja leti taga, klienti nõustades või nurka korrastades. Vahet pole! Peaasi, et ümisete. Juhhuu.

Aga tegelikult on selle ilmaga kuidas on, kindlasti tuleb toredusest tulvil pidu ja vihma me ei karda keegi!

20.08 hommikul KOGUNEME KELL 9:00 MUSTRI EES!
Meil on 2 bussi, kuhu mahume kenasti kõik ära.
Võtke kaasa tekid/padjad.

Lallallallalaaaa!

Tervitades,Korraldustiim.”

Nõnda me olime siis ümisenud terve nädala ja sõidupäeva saatiski imeline ilm. Külli hurmavalt haljendav õu võttis vastu külalised päikeselõõsas. Valgete linadega kaetud ja põllulilledega ehitud pikk lõunalaud ootas meid mõrrakuuri ees. Tuules vaikselt tantsivad terrassikardinad viipasid kutsuvalt terrassile. Naised ja mehed astusid varbaid muru sisse surudes üle hoovi. Naer ja tervitused, head soovid ja imetlused saatsid nende samme. Olime jälle siin! Kaks talve ja suve lahutamas eelmisest korrast.

Esmalt toimusid korralised talitused nagu rivistus,  lipu heiskamine ja hümni laulmine. Juubelduste saatel kätt silmile päikese varjuks tõstes hõiskasime ja vaatasime kõrges mastis lipu pidulikku tantsimist.

Suur osa päevast söödi, joodi ning kuulati huvitavat koolitust inimtüüpidest, karakteritest ja nendevahelisest läbisaamisest. Huvitaval kombel leidsin end sealjuures mõtlemast, et olgugi me kõik nii erinevad kui üldse olla saaksime, hoiame ikkagi nii ühte ja aktsepteerime teineteise veidrusi just sellisena nagu need on. Ilmselt on see siiski üpris haruldane, sest enamasti ju võrreldakse naiskollektiive maduusside pesakonnaga, kus mitte eales head läbisaamist loota pole.

Selles osas koolitus oli kindlasti huvitav kuulata, kuid võisime vaid rõõmsalt tõdeda, et oleme jah kõik omamoodi värvivarjundiga, aga kallid üksteisele sellegi poolest. :-)

Kui õhtuhämarus sundis küünlaid mõrrakuuris süütama ja päike kukkus vaikides mere taha, võtsid õhtu juhtimise enda kätte noored muusikud.

Teate, mina ei tea, kuidas muidu eestlane pidu alustab, aga meil nagu alustamist polegi. Tants on lahti enne kui pillimehed oma pillid häälde jõuavad panna. Pole küsimust, kas leiad endale mees- või naispartneri. Pole küsimust ka siis, kui üldse ei leiagi. Naiste vägi hüppab pikale pingile ja lööb jalaga vastu maad nagu muiste. Pole  vaja sel hetkel ei  õrna kuud ega sooja päikest. Andke pillidele valu ja laske meil hommikuni kasvõi kastevees laulda ja tantsida. Nõnda just poisid andsidki ega lõpetanud enne, kui aovalgus paistma hakkas.

Hommik saabus nii “muhulikus” vaikuses. Unised ja ringutavad pidulised ärkasid ükshaaval oma pesadest ning tiirutasid värsket õhku hingates kadakate vahel ning mere ääres. Hommikusöögiks oli lauaäärne taas rahvast täis ning magus kohvilõhn koos pudru ja moosiga meie ninade all.

Laisalt murul tekkidel ennelõunat mööda saates ja õhtuseid muljeid vahetades , sai aeg täis ning algas hüvastijätt, et taas Talllinna poole sõitma hakata.

Suurepärased muljed, ülevad emotsioonid, millest veel nädalaid omavahel rääkida ja naerdes meenutada. Aitäh, et meid nõnda soojalt oodati ja vastu võeti! Isegi kui talvel on seal hoovis paks jälgedeta lumi, siis meie suviselt soojad mõtted on endiselt seal õitest ja ilust tulvil Muhu õues.

 

 

 

post

Mustri moodsad meeleolud

Muster on tuntud kui romantilise stiili esindajana.  Meie kaunid lühtrid ja suureõielised, lopsakad lillekompositsioonid; nukulikud köögikapid riiulitele rivistatud purkide ja suhkrutoosidega.Aga vaadake, me siiski pole ainult kõike seda! Nii nagu vahetub õhtu hommikuga, nii nagu muutub meie igatsus – suvel tahame värsket ja õhulisust helgete hetkedega. Talvel aga otsime peale pikka tööpäeva tekki oma põlvede ümber ja ainus soov on end kusagil hämaras kerra keerata -nõnda meie ka muutume.

Juba mõnda aega on sisustusmaastikul ilma teinud skandinaavia stiil oma õhkõrnade pastelsete toonide, graafiliste mustrite, sümmeetria ning  troopikast inspireeritud fragmentidega.

Pole mingi patt ka kaht stiili – romantilist roosi ja karget skandinaaviastiili, omavahel segada. Ehk roosid ei peagi olema alati fuksiaroosad vaid mõjuvad ühtviisi hästi ka kahvatukollase või vaevumärgatava  kontuurina seinas.

Mustri tapeedivalikusse lisandus üle 50 erineva tapeedi , mis on soovijale kohe riiulist võtta ilma tellimise ja ooteajata. Mustriliste tapeetide kõrvale on pakkuda suures valikus ka ühevärvilisi seinakatteid, et oleks lihtne kombineerida ja katsetada.

Tuleb kohale tulla ning leida oma lemmikud! Suvi ongi just uute ideede aeg kus meel on ergas ning tegutsemistahet täis. Õhtud on valged ja talgulisi kerge oma koju või aeda meelitada. Küll tuleb aeg, kui tekib soov end taas tugitoolis rulli keerata ja tasa-tasa sooja teed juua. Nii vahva on siis silmanurgast oma ilusat tapeeti silmitsedes meenutada üht tegusat suveõhtut.

 

post

How to style Your brand, Muster!?

Paar päeva tagasi võtsime Külliga osa ühest imetoredast kahepäevasest koosviibimisest Fiona Humberstone´ga. Tegemist oli üle ilma tuntud Inglismaalt pärit brändiloojaga, kes olles tegutsenud 16 aastat antud valdkonnas, on viimasel aastal aja maha võtnud ja asunud läbi viima koolitusi värvipsühholoogia ja brändiloomise valdkonnas. Samuti andnud välja vastavasisulise raamatu, mis osutus hetkega bestselleriks.

Oodates koolitust, põlesime ausalt öeldes Külliga põnevusest juba mitu kuud. Tundsime juba ammu, et Muster vajab uusi tuuli ja lähenemist oma isemoodi olemisele.  Vajasime  veidi uut suunda jäädes samas truuks sellele, mis tegelikult aastatega ongi just Mustri näo loonud ja meie kaubamärgiks saanud.

Igatahes….meie kaks, kes endi sõnade järgi olime kännu taha kinni jäänud, läksime suurte ootuste ja põnevusega vastu sellele paarile päevale. Pettuma ei pidanud. Esimesel päeval, kui loengu teemaks oli värvipsühholoogia, tutvustati meile uut lähenemist, kuidas peaks firma oma värvide, fontide ja emotsiooni valikus lähtuma aastaaegadest. See kõik oli väga revolutsiooniline meie jaoks. Päeva lõppedes vaatasime üksteisele nõutult otsa ja tundsime, et kui hommikul veel midagi aru saime ja mingit  uut nägemust tuleviku osas omasime, siis õhtuks polnud enam sedagi…

No pole hullu. Optimistidena kappasime ka järgmisel hommikul täis uusi ootusi ja põnevust kohale. Kaustikud ja käärid kaenlas, asusime õhinaga järgmise teema kallale – brändi loomine. Vot nüüd läks asi põnevaks! . Nüüd hakkas umbsõlm lahti hargnema ja meie ähmased uued ideed joonistasid konkreetsemaid kontuure.

Kogu oma pahna laualt kokku korjates olime mõlemad  väga rõõmsad ja rahulolevad, sest nüüd teame täpselt , mida edasi peame tegema ja kuhu suunas liikuma.


Daamid, meil on ees põnevad ajad ja soojad soosivad lõunatuuled puhuvad meile otse purjedesse!

Suured tänud Fionale! :-)

PS. Õhtu lõpuks olime oma koostatud moodboardiga end Fiona jaoks nii põnevaks rääkinud, et ta veel samal päeval enne salongi sulgemist kiirustas meie väljapanekut vaatama. Nii tore üllatus ja au! :-)

 

post

Mustri ladu ja selle soe süda

Nagu me kõik, olen ka mina sattunud igasugustesse ladudesse – suurtesse ja väikestesse; avaratesse, kõrguvatesse angaaridesse ja labürinti meenutavatesse, madalatesse keldrilaatsetesse ruumidesse.
Mõne uksel hüüad üksinduses “uhhuuu…”, mõne uksel võtavad sind vastu igavusest haigutavad ja tülpimusest torssis mehepojad. Ei tea…on nad ala- või ülemakstud, vihkavad nad oma tööd või siis just mind, kes ma oma nina nende valdustesse topin. Mine võta kinni.
Nii nagu kõik muugi on Mustris ristivastupidi sellele, mida harjutud nägema, nii on ka meie ladu midagi enamat kui tolmused riiulid, mille vahel aeg-ajalt nukker tõstuk luksub.
Aegu on nähtud siin tõepoolest erinevaid – küll on seal ukse all grilliõhtuid ja sünnipäevi peetud. Peale ägedaid paduvihmasid on ette tulnud isegi laoriiulite vahel kummipaadiga seilamist.
Kui salongis hoolitsevad naised kõige ilusa ja särava eest kontskingadel, siis Mustri laoperemees hoiab niisama õrnalt meie kaupa oma valdustes.
Sama hoolega hoiab ta ka meie naisi.
Alati tõuseb tal kuri korts kulmudevahele, kui madammid mõne “geniaalse” mõttega lagedale tulevad, kuid 12 minutit hiljem on juba teostus detailideni läbi mõeldud  ning laopoisid rivistusse seatud, et  ideega kaasa marssida.
Jõuluaegsed väsitavad kaubavastuvõtud algavad hommikul vara kuuma kohvi ja küpsistega. Töö jätkub lõunal kakaoga ja pärastlõunal teega (poisid kihutavad poodi uute küpsisepakkide järele)
Õhtul veereme kõik suhkrumürgituses koju.
Nõnda meid seal nunnutatakse. Kui on külm, antakse vatijope õlgadele, kui on igav keeratakse raadio valjemaks ja otsitakse madammidele soovilugusid.
Paar kuud tagasi tegi juhatus otsuse kolida ladu kõrvalruumidesse. Ei pea lisama, et see kolimisperiood oli väga töömahukas ja kannatust nõudev aeg. Kast kasti haaval liigutati kaupa üle õue. Ehitati uuesti üles riiulitesüsteemid, uus kontor, uus kauba vastuvõturuum. Vaatamata ületundidele ja väsimusele tervitas aprilli viimane nädal meie mehi uue ja värske tunde ja tujuga.
Mustrile kohaselt polnud tegemist mingi igava präänikupakkumisega vaid tõeliselt vahva tähistamisõhtuga. Õhupallide toreduses ja küünlavalguses lõikasime lahti tordi ning avasime vahuveinid.
Vahel mulle näib, et Mustri süda on küll meie salong, aga ladu tundub olevat kui see, mida tunned tuksumas sõrme randme all hoides. Ta on lihtsalt lahutamatu osa tervikust.

” Uus Mustri ladu meie ees, kus Mustri meeste süda sees!”

Elagu meie poisid!!!!

 

post

Töötuba Vintro kriitvärvidega

Eelmisel nädalal oli Mustris tore päev. Korraldasime värvimise töötoa, et katsetada uusi värve, mida Muster nüüd oma riiulitel pakub.

Ega me mingit suvalist asja oma naistele soovitama hakka. Ikka kõige parem, ilusam ja kvaliteetsem. Kõigepealt peame aga ise selles veenduma, et oskaksime oma kliente läbi selle kogemuse suunata. Nõnda saimegi võimaluse ise proovida, kas see ikka on nii nagu rõõmustavad reklaamlaused lubavad.

Vintro värvide sünnilugu ulatub mõne aasta tagusesse aega ja saab alguse Inglismaal Harrogate väikelinnast, kus asub Jason ja Sandy Clare ´i väike mööbliäri. Esialgu tegeles see pisike kauplus peamiselt sisustuse müügiga, pakkudes sinna kõrvale ka mõningast sisekujundusalast nõustamist. Aja möödudes tekkis üha enam kliente, kes olid huvitatud oma olemasoleva mööbli uuendamisest ja isikupärasemaks muutmisest. Seega värvide tootmine algas just vajaduspõhiselt. Otsides aga täiuslikku dekoratiivvärvi jõuti arusaamisele, et ega olemasolevas valikus sellist piisavalt head kriitvärvi ei leidugi. Nõnda alustati tööd Inglismaa parimate laborantidega ning katsetati ja testiti korduvalt erinevad variante. Jäeti viimistletud esemeid nii vihma kui ja päikeselõõsa kätte, et testida nende pleekimis- ja niiskuskuskindlust.  Nõnda sündis Vintor Chalk Paint kriidivärv, mis katab puit-, klaas-, keraamika-, metall- ja kivipinnad. Sobib kanga ja naha viimistlemiseks.

 

Plökerdasime üheskoos terve pärastlõuna erinevaid detaile kausist toolini. Kes leidis, võttis kodust kaasa mõne eseme, mida värskendada soovis. Minu meelest leidub igas (suve)kodus mõni pildiraam, mööblitükk, aknaraam, uks vms, mis lihtsalt üle värvides, saab justkui ruumi rosinaks. Vaadake oma kodu ka kriitilise pilguga üle. Jane näiteks tassis oma lastetoast pisikese tooli, Sveta saabus üritusele kaenlas põrandalambi jalg. No väga lahedaid tulemusi saavutasid nendega. Efekt missugune!  Mõni madamm aga haaras hoopis räsituna näiva kandiku või küünlajala allahindlusriiulilt ja kokkuvõttes sai see hoopis uue hingamise ja väljanägemise. Allahindlusriiulisse seda küll igatahes enam panna ei raatsinud.

Vintro kriitvärvid ongi sellised toredad , mille puhul pole karta, et need riideid või muid pindasid lõplikult rikkuda võiksid.Põhimõtteliselt ei keela tootja seda isegi suhu toppimast, kuid mina ilmselt kõva häälega seda oma lastele siiski reklaamima ei hakkaks. :-)  Kärt, kes pidi peale tööpäeva lõppu sünnipäevale kiirustama oma kaunis kokteilikleidis, haaras pintsli ja vehkis tunni ajaga kaks tooli teist värvi. Tempo ja meisterlikkus olid sellised nagu igal õhtul ajaviiteks sellega tegeleks. Ei pannud ta põlle ette ega keeranud krunni pähe. Paar tundi hiljem viskas pintsli likku ja marssis kokteile jooma.

Veendusime, et nende värvidega on tõepoolest lihtne töötada. Kõik on riietelt, kätelt maha pestav, praktiliselt lõhnatu ning kuivab suhteliselt kiiresti. Samas katab aga värvitavat pinda erakordselt hästi. Pintseldasime meiegi katsetamise mõttes nii  metallile, klaasile kui ka eelnevalt värvitud puitpinnale. Erakordselt rõõmustav ja  tööprotsessi lihtsustav on tõsiasi, et vana värvi ei pea maha kraapima – uue kihi võib otse selle peale kanda. (Muidugi eelnevalt siiski pind puhtaks teha!) Kindlustamaks värvi kulumiskindluse ja vastupidavuse soovitas meie koolitaja katta värvikiht veel omakorda vaha või lakiga. Lakki just pindadel, kus kulumine suurem. Näiteks kummuti tasapinnad, aknalauad, lauaplaadid jne. Vertikaalsetel pindadel, kus erilist “nühkimist ” ei toimu, piisab läbipaistvast õrnast vahakihist.  Värvitoonid on meie pastelsed lemmikud ja hoolega kollektsiooni valitud. Igal värvil oma nunnu nimi, mis seda tooni erakordselt hästi iseloomustab

Esialgu võib ju hind veidi kallis tunduda, kui seda võrrelda ehituspoe värviletil pakutavaga, kuid kvaliteet, värvi kulu ning koostisainete puhtus on ka hoopis teisel tasemel.

Miks siis mitte rõõmustada jõulude saabudes iseenast või mõnda armsat sõpra, kinkides talle täiesti omamoodi uue vana omatehtud asja.

Kriitvärvid on Mustri salongis värskelt müügil ning saadaval on ka värvikaardid koos nende armsate ja tabavate nimedega, mida eelnevalt mainisin. :-)

Vintro Chalk Paint tuli maailmas turule märtsis 2015 .Tooted on saadaval 7 riigis , sealhulgas ka Eestis.

Vintro kriidivärvide värvitoonidega ja kasutusjuhendiga võimalik lähemalt tutvuda: http://www.muster.ee/tootegrupid/varvid/

Rõõm oli ilu luua! :-)

 

post

Inventuur

Üks asi, mis ihukarvad püsti tõstab ja juba eelneval õhtul peapööritust, kerget iiveldust ja õhupuudust tekitab, on iga poole aasta tagant toimuv salongi inventuur.

Isegi mõned kliendid vangutavad selle mõtte juures kaasatundvalt pead. „Issand, kas te peate kõik selle pudi-padi üle lugema?“ Me vangutame koos nendega ja ütleme, et „Nojah.“

Inventuuri esimesel õhtul on tööl olijad juba õhtuks kapsastunud ja veeretaks end hea meelega valutavatel jalgadel koju. Nii lihtsalt aga ei pääse.

Jane oma raudse närviga veab terve salongi sika-saka roosat pakkepaela risti üle põranda ja jaotab kogu poe nõnda erinevateks tsoonideks.

Võetakse loosi, millise alaga keegi tegelema hakkab. Mitu inventuuri järjest vaevles loosi tahtel vaene Elerin kardinakuhjas ja iga kolme tunni tagant oli kuulda nukrat ohet, sest kuhjad ei tahtnud väheneda, aga tunnid kulusid küll imelisel kiirusel.

Veronika loosi ei võta. Viskab kontsad jalast ja turnib iga kord oma kassa ümbruses. Vaheldumisi  pukkide otsas, et lugeda ingleid lae kohal, siis põlvili kassa alla lugema kristalle.

Igaüks meisterdab endale oma vahenditega pesa-laua, millele saab sülearvuti panna, et seda siis vaikselt sentimeeter haaval edasi nihutada. 00 3

Signe istus sel korral nõutult leiunurgas ja luges muu hulgas tekstiilist salvrätte, mis on meie müügiartikliks olnud vist aastast 2005, harutas ükshaaval lahti sahtlid-karbid, mis panid vaheldumisi üllatuma ja appi karjuma. Jah, igasuguseid huvitavaid tooteid ilmub kapinurkadest välja.

Samas lähemal uurimisel selgub, et need on täitsa asjalikud, kui uuesti õigesse konteksti paigutada. Signe arvab ka, et no teoreetiliselt võib ju mõnel inimesel just rohelisi tekstiilist salvrätte vaja minna… Tuleks need ikkagi paremini ja nähtavamale asetada.

„Ei no, why not,“ mõtlen mina. Christmas is coming!

Niisiis sukelduvad naised kappidesse ja iga viimne kui ese tõstetakse oma kohalt, vaadatakse, loetakse, sisestatakse ja asetatakse õrnalt tagasi.

Toimub aga täielik elavnemine, kui Jane hakkab rõõmsalt hõikama, et toit on tellitud ja kohe-kohe võib sammud seada ühissöömingule.

Tolmused, näljased, kuklas krunnid ja dressipüksid  jalas sahisemas, imbub igaüks oma kuhja tagant välja ja võtab rõõmuga osa muljete jagamisest.

„Issand, ma leidsin mingi kõvera küünla!“ karjatab Mari ja näitab kõikidele välja sirutatud sõrmede vahel kuumast longu vajunud küünalt. „ No kas meil peab selline asi siin olema?!“

Lisaks on tal kusagilt nurga tagant välja toodud terve kast sama „väärtusliku“ kaubaga ning ta seletab ennast unustavalt  ja iseendale küsimusi esitades „No mis see on, ahh?“ , „Ja, mis see on…mingi katkine lambijalg…“ või „No sellest asjast ei saa üldse aru…“ Ega me ei saa keegi, aga üldiselt on suurem osa neid asju juba näinud, imestanud ja riiulile järgmist inventuuri ootama pannud. Mari on lihtsalt aktivist, kes ei lepi mingisuguse korralagedusega.

Pitsa kõigil söödud, asume jälle tegutsema!

Sel korral oli laupäeva õhtu eriliselt ilus ja hinnatud kui viimane soe suvekuu päev, kuid kes soovis, see jõudis veel linna  seda ilu nautima. Katrin oli küll järgmisel päeval nii salakavala näoga, et võis juba välja lugeda, et ega tema õhtu seal @Home´i tagumises seinas seebidosaatoreid lugedes ei lõppenud. :-)

Mina läksin koju ja õõtsusin oma aias kiigel, sest õhtu tundus ka nõnda ilus – oma koduküünalde keskel. Täiskuu, augustiöö sumedus ja soe õhk muutsid kindlasti selle hilisõhtu kordumatuks. Eriline, mõtlesin ma! Väga eriline!

Järgmisel hommikul rivistusime taas oma roosade paelte järgi ja töö läks edasi. Kes ümises muusikaga kaasa, kes kordas vaikselt enda ette numbreid, kes meenutas vaikides oma eilseid elamusi.

Kokku tõi meid taas lõunasöök ning laiali viis õhtutundide saabumine.

Selleks korraks tehtud! Uhhh….

00 1 00 2

 

post

Mustri muusad

Sellel imelisel augustikuu sügishõngulisel laupäeval istuvad teie ees kolm muusat- Anna, Laura ja Liisa, kel voolab Mustri legend ja loovus juba sünnipäraselt veres. Need noored, kaunid naised toimetavad ema jälgedes ja võtavad teid samuti avatud südamega Mustris vastu. Suvel loovad ilu Muhus ja sügisel jagavad inspiratsiooni linnas.

Annika Metsla jäädvustas neid Muhus mõrrakuuri ees.

Red hot chilli sisters… Nagu ta neid nimetas…. ?

image image image

post

Pisike @home

Kuigi Mustrit teatakse peamiselt just väga romantilise kaubavaliku poolest, siis tegelikult on selle sitsi-satsi tagumises seinas peidus ka veidi rangema moega osa – @home.

Võibolla ma pole päris erapooletu siinkohal, sest @home on mulle endale nagu alati südamelähedasem tundunud ja ehk rohkem minu enda kodu kujundamist mõjutanud, kuid sellegipoolest – tegelikult on ju praegu sisustuses valdavalt hakanud figureerima just skandinaavia lihtne, karge ja rangema joonega disain. Loomulikult on läbi aegade alati olnud ja jääb ühe või teise stiili armastajaid, aga sellele vaatamata võib tõdeda, et paar aastat tagasi oli vaene väike @home varjusurmas, sest moes oli roos ja roosa. Mul on nii hea meel, et praegu saab jälle tõdeda, et see osa on veidi tasakaalustunud taas modernsema poolega.

Tumedaid värve seinas ei tasu karta!

Tumedaid värve seinas ei tasu karta! Nende taustal tuleb hele mööbel hästi esile.

@home´i madamm Katrin on nagu @home´i kangelanna ja tõeline daam selle parimas tähenduses, kes oma totaalses rahus mind ettevõtmistes tasakaalustab ja samas alati julgustab. Pole ühtegi toodet, mille ehk isegi 8 aasta tagust pärinemislugu ta ei teaks. Pole pisiasja, mille asukohta ta ei mäletaks.

Hommikul tööle tulles ta juba kaugelt tunnistab, et ühelt riiulilt on müüdud kaks vaasi ja akna alt põdramoluga padi. Peale põgusat süvenemist on tema mure kummutatud ja ikkagi selge, et padi osteti, mitte seda ei pannud hõlma alla mõni pikanäpumees. Kõik on korras seega ja päev võib rõõmsalt alata.

Ega fundamentaalsed asjad ei muutu. Vahel ma ikka plaksutan käsi, kui salongi uut kaupa laiali hakkan sättima. Hommikul ühest otsast alustades ja õhtul teises otsas lõpetades jäävad tuikavad jalad totaalselt tahaplaanile võrreldes rõõmuga, mida pakuvad valminud setting’ud ja kompositsioonid. Nendel hetkedel, kui kaupa tuleb rohkem ja toimetamist on salongis igapäevaselt palju, jäävad mu kodused mööblitõstmised kõik sinnapaika. Elan ennast välja tööl ja kõik kodused võivad ka rahulikumalt hingata.

@home esindab Mustri moodsamat poolt. Praegu moes olevat tööstuslikku, nn. taaskasutuse ja skandinaavia stiili.

Taasleitud vana.

Taasleitud vana.

Skandinaavia stiili iseloomustab eelkõige selle helgus ja kergus nii materjalide kui ka värvide osas. Puhtad jooned, maalähedased materjalid ja neutraalsed toonid on kõik ju tegelikult algselt inspiratsiooni saanud Põhjamaade kargest loodusest. Toonid võivad olla küll jahedad, kuid vormid sellevõrra jälle pehmemad ja laiahaardelisemad, kui oodata julgeks või oskakski.

Praegu ongi moes miksida kokku uut ja vana, rustikaalset ja eriti peent. Nõnda on võimalik saavutada mitmekihiline ja ajaloohõnguline interjöör.

Peamised värvid, mida kõige enam kasutatakse, on valged, murtud valged ja hallid toonid ning pehmed pastelsed pooltoonid loodusest. Aga väga lahe on lisada aktsendina ka ootamatult julgeid värvilaike.

Eestis ei kasutata skandinaavia stiili linnakodudes nii laialdaselt, kui näiteks Rootsis, kuid mõningate nüanssidega ruumi rikastades on võimalik jahedat ühetoonilisust interjööris pehmendada. Just näiteks eelnevlat mainitud julgete värvidetailidega (padjad, tekstiilid, valgustid,vaasid jne). Erineva tooni ja tekstuuriga/viimistlusega puidu kasutamine pehmendab samuti üldmuljet.

Muidugi on olulisi erinevusi, millest peab lähtuma salongi settinguid tehes või siis kodu kujundades. Dimensioonid on juba ruumilises mõttes täiesti erinevad. Oluline on siiski enda ja oma pere vajadusi ja eelistusi silmas pidada. Ja mitte karta ka julgeid lahendusi!!!!

Karge ja valge sööginurk

Karge ja valge sööginurk

Tapeet võib ju olla ka lausa musta-valge kirju, kui ta toetab sümmeetriat ja jääb heaks taustaks olulisele, mis seinale riputatakse ja tuppa paigutatakse.

Ühesõnaga, ma võin seal keset  @home´i hüpata ja kilgata palju tahan, aga lõppsõna jääb ikkagi meie kliendile.

Me püüame omalt poolt tuua välja parima ja teinekorda ka kõige äärmuslikuma lahenduse, et see point võimalikult nähtaval oleks, aga oma koju kasvõi ühte uue asja juurde ostes on ikkagi juba palju värskem tunne ja energia hakkab jälle kuidagi ruumis paremini liikuma. Asjad paigutuvad teistpidi ja paremini.

Näiteks oma esimeses postituses marokopärasest kandikust juttu tehes oli selge, et lillepott, mille ma pool aastat tagasi keldrisse tõstsin, on sinna justkui valatud detail. Ja pealegi omandas täiesti uue ilme mu ettekujutuses rullikeeratud kaltsuvaip kapi nurgas. No see oleks ka ideaalne seal kompotis.

Kandikut mul veel endiselt pole, aga no vaasi ja vaipa ei julge ka enam taaskasutusse tassida. Mine tea…äkki…

Uusi asju vanadega kombineerides , saavad olemasolevad detailid ka just kui uue hingamise. Ühesõnaga tulge ja inspireerige end. Koguge mõtteid ja viige midagi koju kaasa ka.

IMG_1538 IMG_1525 IMG_1521 IMG_1520 IMG_1519 IMG_1515 IMG_1509 IMG_1495

Põgenemine

Ma kutsun sind laidude vahele, kõrkjatesse peidetud paadisadamasse, kuhu paadid randuvad vaid kutset kuuldes. Aga kutse peale tõstavad nad aerud kõrgele taeva poole ja annavad märku oma tänulikkusest.

Mina olen oma tänulikkuses täna siin. See on koht, kus tunned, et midagi muutub su sees. Tunned, et tahaks kohe midagi heledat ja lehvivat enese ümber, et juuksed oleks juba merest niisked ja tuulest krussis randumise hetkest alates.

Horisont on erinev. Vesi on ümber jahutav ja argipäevast eemale loksutav. See koik annab mõtetele mingid uued mõõtmed. Aitab ennast avastada ja lohutada. Ütleb, et sa oled olnud tubli ja jaksad homme ka. Nõnda õõtsud võrkkiiges ja rammestus kannab. Siin on kaunis, kodune, lummav. Täis ideid ja mõtteid, mida iga Mustri klient ahmiks ennast unustava ahnusega. Vahel tundubki, et siin just ongi Mustri algus ja sünd. Või teisalt… Siin on see ehedaim näide, mis sünnib Mustrist enesest. Mine siis võta kinni.

Külli, kes on nii Mustri kui ka selle pisikese paradiisi looja, on uskumatult lihtsate vahenditega muutnud selle koha paeluvaks igaühele. Ta näitab väga olulisele osutades, et loodus annab sulle tavaliselt kätte kõik vahendid. Annab valguse ja annab varjud, värvid ja vormid. Inimene ainult peegeldab seda läbi oma silmade.

Külli silmades on sädemed, segamini õunapuude ja hortensiapottidega. Me astume mööda aeda ja armastus oma maakodu vastu peegeldab igas peeglis, mis on riputatud kõige ebatavalisematesse kohtadesse – vana munakividest laotud müürile, paadikuuri, kuivkäimlasse. Need kõik alustavad maailma peegeldust päikesetõusus ja kutsuvalt süttivad nendeski tulukesed, kui õhtupimedus aeda jõuab ja tuled aias põlema pannakse. Peegeldavad lühtrid õunapuudes ja säravad küünlad meelitavad tantsima. Panevad armumist ootama või kõigesse ümbritsevasse seal samas armuma. Argipäeviti Muhus toimetades, kihutab Külli paljajalu üle õue küll mannergute, reha, aeru; puhta pesuga, kanatoiduga, labida, haamri, kruvikeeraja, marjaämbri ja mummulise kohvitassiga, koerad kannul.

Ta tutvustab meile seekord oma viimast kätetööd – pisikest külalistemaja merekaldal kadakate vahel. See on lihtsa konstruktsiooniga laudistest kokku naelutatud majake. Seest on seinad, põrand ja lagi valgeks värvitud. Ruumi keskel on suur voodi, mis on kaetud musta muhutikanditega kaunistatud kattega. Akna all on valge harkjalgadega kirjutuslaud. Modernsed ja rustikaalsed detailid vaheldumisi hakkavad siin koos nii hästi tööle. Ruumis domineerivad sinised ja mustad kontrastid mõjuvad meeldivalt kargelt, sest seal samas muudab kõik mahedaks läbi laiade klaasuste sisse voolav rohelus.

Madammid on kõik ammu üksmeeles nõustunud, et see koht ongi PUHKUS ning selle igat aspekti on näha ja tunda siin igal sammul.

Vot sellise lugu on Muhus, kuhu aeg-ajalt turtsuv praam meid toob ja laisalt üle ääre heidab, andes nõnda loa puhkuseks. See on koht, kuhu meie madammid põgenevad, et näha, mida kõike suudab see Mustri träni siin teha.

Armas lugeja, minul pole selleks piisavalt häid sõnu, et kõike seda kirjeldada. Üks pilt pidavat rohkem ütlema kui tuhat sõna! :)