post

20 aastat Mustrit

20 aastat tagasi sündis idee. Vaadates ringi, oli igale kodus remonti tegevale eestlasele selge, et kusagilt pole leida ilusat ja kodusoojust loovat tapeeti. Väärikast disainist rääkimata. Kui ei ole, siis on vaja tegutseda ning sellest vajadusest lähtuvalt sündis Muster, mille esialgne tagasihoidlik lett oli  ühe Paldiski mnt ehituspoe tagumises servas. Oli, mis ta oli, aga ilusat tapeeti leidsid sealt paljud, kes sama probleemi ees seistes varasemalt Soome poole laevaga loksusid.

Muster kogus hoogu ja kliente, kes end selle ilus ära tundsid. Kasvas ja kosus headest sõnadest ja asjaosaliste pühendumusest. Ei läinud kaua , kui nurk haamrite ja liivapaberite kõrval liiga kitsaks jäi. “Rohkem ruumi ja valgust, ilu ja iseseisvust”, ütles madamm, pakkis rullid riiulitelt kokku ja kolitigi Raua tänava pisikesse salongi. Muster pole enam pelgalt tapeedipood ega isegi mööblipood, milleks ta hiljem Pärnu maanteele kolides muutus, nüüd on meie suunaks esindada elustiili selle kõige elegantsemas ja õrnemas võtmes.

Sinna võeti appi esimene abiline Signe. Väike, habras aga imeliselt tubli Signe on siiani Mustri ridades. Isegi , kui klient tuleb sooviga “Tahaks mingisugust mustrilist heledat tapeeti elutuppa”, ei pilguta ta hetkekski oma sügavaid pruune silmi, vaid tõmbab jõulise liigutusega välja kolmanda riiuli teisest vahest just selle, mida vaja. Ma isiklikult küll tunnen teinekord selle küsimuse peale jõuetust. Aga ei, Signe pole sellest puust, mis meie teised siin. Signe on nagu kadakas!

Igatahes ….kõigest sellest sai nüüd ametlikult 20 aastat! Elas kord Muster… elab siiani ja sirutab tiibu! :-)  Sedavõrd suur sündmus ei saanud vähemalt meid endid küll külmaks jätta. Kutsusime seda koos meiega tähistama ka püsikliendid ning koostööpartnerid – endised ja praegused. Pidasime pidu! Suurelt ja glamuurselt! :-)

Mustris on ​kõik alati uus! Eriti jõuludel, kus maha sajab lumi, mis olenemata lugematutest eelmistest kordadest, on endiselt ​imelisel moel kordumatu! Pühade aeg on ​Mustris ​eriliselt tiheda ajakavaga ent ometi ka eriliselt pidulik ja sooja tunnet sisse süstiv. Jõulumeloodiad, olgugi pähe kulunud, ​tekitavad endiselt maagia​t südamesse.​ Sel aastal oleme oodanud jõule juba novembrikuu algusest alates kui esimesed jõulukaunistused laost välja toodi. ​

Vahepeal tekib mul tunne, et teen siia blogisse sissekandeid just enamasti meie pidutsemisest, kuid tähistamiseks on ka ​meil alati ​põhjust!​ “Muster ikka oskab pidutseda”, nagu ütles üks meie sünnipäevapeolistest.​

See ongi lõbusam osa, mida teiega jagada. Korraldustiim oli teinud muidugi head ja põhjalikku tööd – salong sädeles kui muinasjutt ning nina kõditavad aroomid meelitasid ​maitsma hõrke roogasid pidulaual. Kahekümne aasta vääriline mullitav prosecco ning hoolikalt valitud veinid  Toskaanast,  suutsid ka kõige tagasihoidlikuma külalise ​pidu täiel rinnal nautima panna. Pidulikult ulatutud „Oskar“ Pärnu koostööpartneritelt sai õhtu jooksul palju kommentaare ja kiidusõnu. Eriti vahva kingitus. Kas pole?!

Külalisi ja üritust oli kutsutud jäädvustama ​faublous fotograaf Annika Metsla, kes oma nakatava naeratuse ja elegantsiga ​võiks ise Mustrile modell olla.

” No naised, naeratage!” ​meelitas fotograaf meid ​kõiki! Nagu lihtsad sisustuselemendid suudavad meie tuju ​tõsta, suudavad seda ka ​armsad inimesed.

Õhtu hakatuseks kutsuti ükshaaval Mustri madammid ette oma kinganinasid p​õ​rnitsema​ ning loeti lõbusal häälel kõige iseloomulikum tunnuslause ​persooni kohta. Naerda sai ohtralt. Ja nagu ​e​estlasele kohane​, et ​algul ei saa vedama ja pärast pidama​ – ​esialgu nukralt seisev fotokabiin kujunes ​õ​htunaelaks, pakkudes mälestuseks kaasa l​õ​busaid fotoseeriaid​.​

Näitleja Indrek Taalmaa monoesitus „Sinised kilesussid jalas“  naerutas naisi ligi tund aega. Maitsvate ampsude kõrvale hammustatud pikantne huumor pole kunagi üleliigne.

Uhke välimusega ja sama uhke maitsega tort sulas suus.  Pidulaud ja kogu sellepoolne korraldus Event Cateringi poolt pälvib aga meie poolt eraldi aplausi, sest äärmiselt vahva ja professionaalne nendepoolne toimetamine oli kindlasti suureks ja oluliseks märksõnaks õhtu õnnestumisel.

Hilisõhtune, üllatusena toimunud soodusmüük andis v​õ​imaluse soetada midagi meelepärast​.​

Õhtu polnud sel korral meie endi juhtida. Selleks oli tulnud kohale vahva ​õ​htujuht​ Taavi Puuorg​, kes külalisi tervitas ning kõiki siia- sinnapoole pead keerama , istuma , astuma ja teravamalt kuula​ta​ma pan​i ning muusikaga tantsima meelitas.​ Muusikavalik  oli servast serva tähistades kahte aastakümmet ja Mustri salongis aastast aastasse esitatud lemmikuid. Meie Pärnu ning Tartu esindajad vihtusid tantsu nii, et  kogu tantsuplatsi äär sai kaasaelajaid täis. Tantsijad olid mõistagi peamiselt meie praegused ja endised madammid ning muusikat ei keeratud vaiksemaks enne kella kolme hommikul. Siis naised otsisid oma seinte äärde visatud kontskingad üles ja vurasid koju puhkama.

Kaks kümnendit on möödunud linnutiivul, pea märkamatult, kuid jätnud endast sellegipoolest kustumatu märgi. On naerdud, natukegi nutetud, kuhjaga rõõmustatud ja alati üllatatud. Mõned asjad on kordumatud.

Elagu Muster!​ Palju õnne sünnipäevaks.

 

post

Muhumuster ehk Mustri suvepäevad Muhu saarel

 

Tegelikult on Mustris palju asju, mis meie naisi igapäevaselt liidavad. Me jagame üksteisega kõiki eilse päeva muljeid läbi naeru või pisarate. Kallistuste ja julgustuste saatel muutuvad teinekord kurnavad ja pikad tööpäevad lihtsamaks. Aga keegi ei saa vastu vaielda, et iga aastaseks suursündmuseks on kujunenud Mustri suvepäevad. Ärge olge pahased, kallid kliendid , kui korra aastas lubame tööluusi ja riputame uhkelt salongi uksele sildi, et lukku täna lahti ei keeratagi. Tulesid põlema ei pandagi. Meie oleme MUHUS!

Hommiku-unistena alustame sõitu läbi Eestimaa Virtsu poole ja mitte miski ei saaks rikkuda meeleolu, millega sellele päevale vastu vurame. Nädal enne saadeti meie ühismeilile kiri kontorist:

“Hei, sõbrad!!

Juba laupäeval stardimegi Muhku suvepäevi veetma. Sellega seoses on meil teile kõigile suur palve, mis pigem siiski kõigile rangelt kohustuslik:
maname tulevaks nädalavahetuseks ilusa ilma!
Siin teile mantra, mida ümiseda:
“Om mani padme hum” , “Om mani padme hum” ja nii umbes 1600 korda järjest! Võib ümiseda isesesivalt või kooris, leti ees ja leti taga, klienti nõustades või nurka korrastades. Vahet pole! Peaasi, et ümisete. Juhhuu.

Aga tegelikult on selle ilmaga kuidas on, kindlasti tuleb toredusest tulvil pidu ja vihma me ei karda keegi!

20.08 hommikul KOGUNEME KELL 9:00 MUSTRI EES!
Meil on 2 bussi, kuhu mahume kenasti kõik ära.
Võtke kaasa tekid/padjad.

Lallallallalaaaa!

Tervitades,Korraldustiim.”

Nõnda me olime siis ümisenud terve nädala ja sõidupäeva saatiski imeline ilm. Külli hurmavalt haljendav õu võttis vastu külalised päikeselõõsas. Valgete linadega kaetud ja põllulilledega ehitud pikk lõunalaud ootas meid mõrrakuuri ees. Tuules vaikselt tantsivad terrassikardinad viipasid kutsuvalt terrassile. Naised ja mehed astusid varbaid muru sisse surudes üle hoovi. Naer ja tervitused, head soovid ja imetlused saatsid nende samme. Olime jälle siin! Kaks talve ja suve lahutamas eelmisest korrast.

Esmalt toimusid korralised talitused nagu rivistus,  lipu heiskamine ja hümni laulmine. Juubelduste saatel kätt silmile päikese varjuks tõstes hõiskasime ja vaatasime kõrges mastis lipu pidulikku tantsimist.

Suur osa päevast söödi, joodi ning kuulati huvitavat koolitust inimtüüpidest, karakteritest ja nendevahelisest läbisaamisest. Huvitaval kombel leidsin end sealjuures mõtlemast, et olgugi me kõik nii erinevad kui üldse olla saaksime, hoiame ikkagi nii ühte ja aktsepteerime teineteise veidrusi just sellisena nagu need on. Ilmselt on see siiski üpris haruldane, sest enamasti ju võrreldakse naiskollektiive maduusside pesakonnaga, kus mitte eales head läbisaamist loota pole.

Selles osas koolitus oli kindlasti huvitav kuulata, kuid võisime vaid rõõmsalt tõdeda, et oleme jah kõik omamoodi värvivarjundiga, aga kallid üksteisele sellegi poolest. :-)

Kui õhtuhämarus sundis küünlaid mõrrakuuris süütama ja päike kukkus vaikides mere taha, võtsid õhtu juhtimise enda kätte noored muusikud.

Teate, mina ei tea, kuidas muidu eestlane pidu alustab, aga meil nagu alustamist polegi. Tants on lahti enne kui pillimehed oma pillid häälde jõuavad panna. Pole küsimust, kas leiad endale mees- või naispartneri. Pole küsimust ka siis, kui üldse ei leiagi. Naiste vägi hüppab pikale pingile ja lööb jalaga vastu maad nagu muiste. Pole  vaja sel hetkel ei  õrna kuud ega sooja päikest. Andke pillidele valu ja laske meil hommikuni kasvõi kastevees laulda ja tantsida. Nõnda just poisid andsidki ega lõpetanud enne, kui aovalgus paistma hakkas.

Hommik saabus nii “muhulikus” vaikuses. Unised ja ringutavad pidulised ärkasid ükshaaval oma pesadest ning tiirutasid värsket õhku hingates kadakate vahel ning mere ääres. Hommikusöögiks oli lauaäärne taas rahvast täis ning magus kohvilõhn koos pudru ja moosiga meie ninade all.

Laisalt murul tekkidel ennelõunat mööda saates ja õhtuseid muljeid vahetades , sai aeg täis ning algas hüvastijätt, et taas Talllinna poole sõitma hakata.

Suurepärased muljed, ülevad emotsioonid, millest veel nädalaid omavahel rääkida ja naerdes meenutada. Aitäh, et meid nõnda soojalt oodati ja vastu võeti! Isegi kui talvel on seal hoovis paks jälgedeta lumi, siis meie suviselt soojad mõtted on endiselt seal õitest ja ilust tulvil Muhu õues.

 

 

 

post

Mustri moodsad meeleolud

Muster on tuntud kui romantilise stiili esindajana.  Meie kaunid lühtrid ja suureõielised, lopsakad lillekompositsioonid; nukulikud köögikapid riiulitele rivistatud purkide ja suhkrutoosidega.Aga vaadake, me siiski pole ainult kõike seda! Nii nagu vahetub õhtu hommikuga, nii nagu muutub meie igatsus – suvel tahame värsket ja õhulisust helgete hetkedega. Talvel aga otsime peale pikka tööpäeva tekki oma põlvede ümber ja ainus soov on end kusagil hämaras kerra keerata -nõnda meie ka muutume.

Juba mõnda aega on sisustusmaastikul ilma teinud skandinaavia stiil oma õhkõrnade pastelsete toonide, graafiliste mustrite, sümmeetria ning  troopikast inspireeritud fragmentidega.

Pole mingi patt ka kaht stiili – romantilist roosi ja karget skandinaaviastiili, omavahel segada. Ehk roosid ei peagi olema alati fuksiaroosad vaid mõjuvad ühtviisi hästi ka kahvatukollase või vaevumärgatava  kontuurina seinas.

Mustri tapeedivalikusse lisandus üle 50 erineva tapeedi , mis on soovijale kohe riiulist võtta ilma tellimise ja ooteajata. Mustriliste tapeetide kõrvale on pakkuda suures valikus ka ühevärvilisi seinakatteid, et oleks lihtne kombineerida ja katsetada.

Tuleb kohale tulla ning leida oma lemmikud! Suvi ongi just uute ideede aeg kus meel on ergas ning tegutsemistahet täis. Õhtud on valged ja talgulisi kerge oma koju või aeda meelitada. Küll tuleb aeg, kui tekib soov end taas tugitoolis rulli keerata ja tasa-tasa sooja teed juua. Nii vahva on siis silmanurgast oma ilusat tapeeti silmitsedes meenutada üht tegusat suveõhtut.

 

post

How to style Your brand, Muster!?

Paar päeva tagasi võtsime Külliga osa ühest imetoredast kahepäevasest koosviibimisest Fiona Humberstone´ga. Tegemist oli üle ilma tuntud Inglismaalt pärit brändiloojaga, kes olles tegutsenud 16 aastat antud valdkonnas, on viimasel aastal aja maha võtnud ja asunud läbi viima koolitusi värvipsühholoogia ja brändiloomise valdkonnas. Samuti andnud välja vastavasisulise raamatu, mis osutus hetkega bestselleriks.

Oodates koolitust, põlesime ausalt öeldes Külliga põnevusest juba mitu kuud. Tundsime juba ammu, et Muster vajab uusi tuuli ja lähenemist oma isemoodi olemisele.  Vajasime  veidi uut suunda jäädes samas truuks sellele, mis tegelikult aastatega ongi just Mustri näo loonud ja meie kaubamärgiks saanud.

Igatahes….meie kaks, kes endi sõnade järgi olime kännu taha kinni jäänud, läksime suurte ootuste ja põnevusega vastu sellele paarile päevale. Pettuma ei pidanud. Esimesel päeval, kui loengu teemaks oli värvipsühholoogia, tutvustati meile uut lähenemist, kuidas peaks firma oma värvide, fontide ja emotsiooni valikus lähtuma aastaaegadest. See kõik oli väga revolutsiooniline meie jaoks. Päeva lõppedes vaatasime üksteisele nõutult otsa ja tundsime, et kui hommikul veel midagi aru saime ja mingit  uut nägemust tuleviku osas omasime, siis õhtuks polnud enam sedagi…

No pole hullu. Optimistidena kappasime ka järgmisel hommikul täis uusi ootusi ja põnevust kohale. Kaustikud ja käärid kaenlas, asusime õhinaga järgmise teema kallale – brändi loomine. Vot nüüd läks asi põnevaks! . Nüüd hakkas umbsõlm lahti hargnema ja meie ähmased uued ideed joonistasid konkreetsemaid kontuure.

Kogu oma pahna laualt kokku korjates olime mõlemad  väga rõõmsad ja rahulolevad, sest nüüd teame täpselt , mida edasi peame tegema ja kuhu suunas liikuma.


Daamid, meil on ees põnevad ajad ja soojad soosivad lõunatuuled puhuvad meile otse purjedesse!

Suured tänud Fionale! :-)

PS. Õhtu lõpuks olime oma koostatud moodboardiga end Fiona jaoks nii põnevaks rääkinud, et ta veel samal päeval enne salongi sulgemist kiirustas meie väljapanekut vaatama. Nii tore üllatus ja au! :-)

 

post

Mustri ladu ja selle soe süda

Nagu me kõik, olen ka mina sattunud igasugustesse ladudesse – suurtesse ja väikestesse; avaratesse, kõrguvatesse angaaridesse ja labürinti meenutavatesse, madalatesse keldrilaatsetesse ruumidesse.
Mõne uksel hüüad üksinduses “uhhuuu…”, mõne uksel võtavad sind vastu igavusest haigutavad ja tülpimusest torssis mehepojad. Ei tea…on nad ala- või ülemakstud, vihkavad nad oma tööd või siis just mind, kes ma oma nina nende valdustesse topin. Mine võta kinni.
Nii nagu kõik muugi on Mustris ristivastupidi sellele, mida harjutud nägema, nii on ka meie ladu midagi enamat kui tolmused riiulid, mille vahel aeg-ajalt nukker tõstuk luksub.
Aegu on nähtud siin tõepoolest erinevaid – küll on seal ukse all grilliõhtuid ja sünnipäevi peetud. Peale ägedaid paduvihmasid on ette tulnud isegi laoriiulite vahel kummipaadiga seilamist.
Kui salongis hoolitsevad naised kõige ilusa ja särava eest kontskingadel, siis Mustri laoperemees hoiab niisama õrnalt meie kaupa oma valdustes.
Sama hoolega hoiab ta ka meie naisi.
Alati tõuseb tal kuri korts kulmudevahele, kui madammid mõne “geniaalse” mõttega lagedale tulevad, kuid 12 minutit hiljem on juba teostus detailideni läbi mõeldud  ning laopoisid rivistusse seatud, et  ideega kaasa marssida.
Jõuluaegsed väsitavad kaubavastuvõtud algavad hommikul vara kuuma kohvi ja küpsistega. Töö jätkub lõunal kakaoga ja pärastlõunal teega (poisid kihutavad poodi uute küpsisepakkide järele)
Õhtul veereme kõik suhkrumürgituses koju.
Nõnda meid seal nunnutatakse. Kui on külm, antakse vatijope õlgadele, kui on igav keeratakse raadio valjemaks ja otsitakse madammidele soovilugusid.
Paar kuud tagasi tegi juhatus otsuse kolida ladu kõrvalruumidesse. Ei pea lisama, et see kolimisperiood oli väga töömahukas ja kannatust nõudev aeg. Kast kasti haaval liigutati kaupa üle õue. Ehitati uuesti üles riiulitesüsteemid, uus kontor, uus kauba vastuvõturuum. Vaatamata ületundidele ja väsimusele tervitas aprilli viimane nädal meie mehi uue ja värske tunde ja tujuga.
Mustrile kohaselt polnud tegemist mingi igava präänikupakkumisega vaid tõeliselt vahva tähistamisõhtuga. Õhupallide toreduses ja küünlavalguses lõikasime lahti tordi ning avasime vahuveinid.
Vahel mulle näib, et Mustri süda on küll meie salong, aga ladu tundub olevat kui see, mida tunned tuksumas sõrme randme all hoides. Ta on lihtsalt lahutamatu osa tervikust.

” Uus Mustri ladu meie ees, kus Mustri meeste süda sees!”

Elagu meie poisid!!!!

 

post

Töötuba Vintro kriitvärvidega

Eelmisel nädalal oli Mustris tore päev. Korraldasime värvimise töötoa, et katsetada uusi värve, mida Muster nüüd oma riiulitel pakub.

Ega me mingit suvalist asja oma naistele soovitama hakka. Ikka kõige parem, ilusam ja kvaliteetsem. Kõigepealt peame aga ise selles veenduma, et oskaksime oma kliente läbi selle kogemuse suunata. Nõnda saimegi võimaluse ise proovida, kas see ikka on nii nagu rõõmustavad reklaamlaused lubavad.

Vintro värvide sünnilugu ulatub mõne aasta tagusesse aega ja saab alguse Inglismaal Harrogate väikelinnast, kus asub Jason ja Sandy Clare ´i väike mööbliäri. Esialgu tegeles see pisike kauplus peamiselt sisustuse müügiga, pakkudes sinna kõrvale ka mõningast sisekujundusalast nõustamist. Aja möödudes tekkis üha enam kliente, kes olid huvitatud oma olemasoleva mööbli uuendamisest ja isikupärasemaks muutmisest. Seega värvide tootmine algas just vajaduspõhiselt. Otsides aga täiuslikku dekoratiivvärvi jõuti arusaamisele, et ega olemasolevas valikus sellist piisavalt head kriitvärvi ei leidugi. Nõnda alustati tööd Inglismaa parimate laborantidega ning katsetati ja testiti korduvalt erinevad variante. Jäeti viimistletud esemeid nii vihma kui ja päikeselõõsa kätte, et testida nende pleekimis- ja niiskuskuskindlust.  Nõnda sündis Vintor Chalk Paint kriidivärv, mis katab puit-, klaas-, keraamika-, metall- ja kivipinnad. Sobib kanga ja naha viimistlemiseks.

 

Plökerdasime üheskoos terve pärastlõuna erinevaid detaile kausist toolini. Kes leidis, võttis kodust kaasa mõne eseme, mida värskendada soovis. Minu meelest leidub igas (suve)kodus mõni pildiraam, mööblitükk, aknaraam, uks vms, mis lihtsalt üle värvides, saab justkui ruumi rosinaks. Vaadake oma kodu ka kriitilise pilguga üle. Jane näiteks tassis oma lastetoast pisikese tooli, Sveta saabus üritusele kaenlas põrandalambi jalg. No väga lahedaid tulemusi saavutasid nendega. Efekt missugune!  Mõni madamm aga haaras hoopis räsituna näiva kandiku või küünlajala allahindlusriiulilt ja kokkuvõttes sai see hoopis uue hingamise ja väljanägemise. Allahindlusriiulisse seda küll igatahes enam panna ei raatsinud.

Vintro kriitvärvid ongi sellised toredad , mille puhul pole karta, et need riideid või muid pindasid lõplikult rikkuda võiksid.Põhimõtteliselt ei keela tootja seda isegi suhu toppimast, kuid mina ilmselt kõva häälega seda oma lastele siiski reklaamima ei hakkaks. :-)  Kärt, kes pidi peale tööpäeva lõppu sünnipäevale kiirustama oma kaunis kokteilikleidis, haaras pintsli ja vehkis tunni ajaga kaks tooli teist värvi. Tempo ja meisterlikkus olid sellised nagu igal õhtul ajaviiteks sellega tegeleks. Ei pannud ta põlle ette ega keeranud krunni pähe. Paar tundi hiljem viskas pintsli likku ja marssis kokteile jooma.

Veendusime, et nende värvidega on tõepoolest lihtne töötada. Kõik on riietelt, kätelt maha pestav, praktiliselt lõhnatu ning kuivab suhteliselt kiiresti. Samas katab aga värvitavat pinda erakordselt hästi. Pintseldasime meiegi katsetamise mõttes nii  metallile, klaasile kui ka eelnevalt värvitud puitpinnale. Erakordselt rõõmustav ja  tööprotsessi lihtsustav on tõsiasi, et vana värvi ei pea maha kraapima – uue kihi võib otse selle peale kanda. (Muidugi eelnevalt siiski pind puhtaks teha!) Kindlustamaks värvi kulumiskindluse ja vastupidavuse soovitas meie koolitaja katta värvikiht veel omakorda vaha või lakiga. Lakki just pindadel, kus kulumine suurem. Näiteks kummuti tasapinnad, aknalauad, lauaplaadid jne. Vertikaalsetel pindadel, kus erilist “nühkimist ” ei toimu, piisab läbipaistvast õrnast vahakihist.  Värvitoonid on meie pastelsed lemmikud ja hoolega kollektsiooni valitud. Igal värvil oma nunnu nimi, mis seda tooni erakordselt hästi iseloomustab

Esialgu võib ju hind veidi kallis tunduda, kui seda võrrelda ehituspoe värviletil pakutavaga, kuid kvaliteet, värvi kulu ning koostisainete puhtus on ka hoopis teisel tasemel.

Miks siis mitte rõõmustada jõulude saabudes iseenast või mõnda armsat sõpra, kinkides talle täiesti omamoodi uue vana omatehtud asja.

Kriitvärvid on Mustri salongis värskelt müügil ning saadaval on ka värvikaardid koos nende armsate ja tabavate nimedega, mida eelnevalt mainisin. :-)

Vintro Chalk Paint tuli maailmas turule märtsis 2015 .Tooted on saadaval 7 riigis , sealhulgas ka Eestis.

Vintro kriidivärvide värvitoonidega ja kasutusjuhendiga võimalik lähemalt tutvuda: http://www.muster.ee/tootegrupid/varvid/

Rõõm oli ilu luua! :-)

 

post

@Muster

Tervitan teid, armsad, esmakordselt  Mustri uuelt kodulehelt, kuhu on mõnusalt ja mugavalt kokku sulanud nii Muster, @Home kui ka Mustri blogi lehekülg. Kõik sõbralikult koos, uue ja särava ilmega. Uuenduskuuri said nii meie logo kui kogu kodulehe kontseptsioon. Uurige järgi! – www.muster.ee :-)

Oleme viimastel nädalatel salongi nii külluslikuks ja kauniks sättinud.  Ootame … ja ootame …pühasid… Olles isegi kõige selle sära ja ilu keskel istun ikkagi ja ainult unelen oma suveöö unenägudes, suutmata aru saada, et kohe on koputamas uksele kolmas advent. Kokkuvõttes on täiesti ükskõik , kas minul see tunne on või mitte, kihutab kohale paari nädala pärast jõulumees ja miski ei vabanda mind välja, kui ta minu jõululauast käsi laiutades mööda tuhiseb.

Niisiis viimane aega end kokku võtta. Ja tegelikult, kui hoo juba sisse saab, siis on Mustris ju imeline valik kingiideid, mis saajale meenutavad, et südamest tehtud kingid, olgu kui tahes pisikesed, on need kõige armsamad. :-) Uuel kodulehel ongi palju ideid, soovitusi, inspiratsiooni ja muud infot, mis peaks igale mustri-sõltlasele ja VEEL mitte-sõltlasele korraliku hoo sisse lükkama.

Oluline pisiasi veel!!! Kui te siin nüüd siis surfate, ärge unustage kõlaritesse volume ´ i  lisamast. Kas pole õigesti öeldud, et muusika ravib – õnnelikuna kuuleme viisi ja kurvana mõistame sõnu. Vahet põhimõtteliselt pole, millises meelteseisundus meie siin oleme…. Naised nagu iga teine – kes on parasjagu hoitud, kes murtud südamega – paitab siiski…Meie naiste hetkelemmikud ehk lummavad teidki. :-)

Ootame teid  aadressil www.muster.ee (ja kahtlemata ka aadressil Pärnu mnt 139 Tallinnas)! Katsume edaspidi hoolsad olla ja kõike hetke puudutavad uudised ilusti üles riputada. Aga kindlasti ärge unustage meid ka Facebook´is, kus igapäevaselt kõik uus ja huvitav üles saab pandud.

Kummardus! Täname tähelepanu eest! :-)

post

Ettevalmistused jõuludeks

Midagi pole parata – jõulud lähenevad kindlal ja rutakal sammul. Igal aastal, kui oktoobrikuu viimastel päevadel paneme salongi esimese kuuse püsti, sosistavad külastajad pettunult: „Juba jõulud!?“

Aga siis… vaid mõni nädal ja tegelikult kiirustavad nad juba üksteise järel Mustrisse kingitusi ja jõuluehteid ostma. Sel hetkel tunduvad nad tänulikud, et Muster neid oma jõulutuledes ootab. Aeg läheb nii kiiresti.

Meie tõepoolest alustame varakult, aga just sellepärast, et kõik õigeks ajaks ilusti valmis jõuda. Esimest advendiküünalt süüdates tahame ka rõõmu tunda oma kaunitest väljapanekutest ja ilusast kaubast. Ei taha enam istuda salongi tagaotsas kastikuhjade vahel ja mullikilest klaasmunasid välja harutada. Jõuluväljapanekute tegemine on ikkagi meie jaoks loominguline protsess ja nõuab aega! :-)

Algus on alati tormiline. Nädalapäevad tagasi lõppes @Home´i poolel seinaehitus ja me proovisime oma elamist selle järgi paremini sättida. Nõnda kujuneski välja, et kassa nihkus hoopis ruumi keskosa poole ja aknaalune sai uue settingu jaoks ruumi juurde. Kokkuvõttes oli see lahendus meile meeltmööda kõigile. Hommikul asja naistega arutades, tundus ettevõtmine suur ja tülikas, kuid õhtuks plaksutasime oma tublidele meistritele ja nautisime  kordasaanud saali ilu. Aga ega siis sellega asi piirdunud. Saanud värskustandvast muudatusest inspiratsiooni, kukkus ka Mustri pool oma seinu lammutama. Merle käis nõutuna pool päeva ringi, mingi tünn, pann või oks näpus ja tundis suurt raskust eesseisvate päevade pärast. Külli oma sädemeid pilduva pilgu ja naeruga pani aga kogu seltskonna ühise eesmärgi nimel end liigutama. Sellised eksprompt tekkivad ideed, plaanilahendused ja mõttevälgatused on meil Mustris üpris tavalised ja keegi enam ei imesta, kui rahulikuna näiv päev võtab tuurid nii üles, et kontor kolib järgmisesse nurka või paar vaheseina nihkub sinna ja tänna. Mitte miski ei pane imestama. Merle lihtsalt ohkab! Janek ütleb: „Saab ikka!“ ja Argo ütleb tavapäraselt: „Täna ei saa!“ ning vurab  ehituspoodi kipsplaate tooma, tulles tagasi veidi rahunenuna ja koostööaltimana.

Mõni tund hiljem viskab Janek juba vastvalminud seinale tapeeti peale ja naised tiirutavad tema ümber pildiraamide, peeglite ja küünlajalgadega, et saaks juba kõik paika sättida.

„Oodake nüüd! See peab kuivama! Ei saa kruvisid panna veel. Ära pane seda tooli siia ette! Ära tassi neid vidinaid siia jalgu!“. Aga naised ei saa ju parata, et nad nii kujundustuhinas on… Looming nõuab oma tempot ega hooli mingi liimi kuivamisajast. Vaimusilmas ripub juba lühter juba laes ja särab peegel seinas.

Sagimise vahel soovib üks klient kassas tasuda keraamilise kuusepuu eest ning siiralt imestades hüüatab Veronika: „Issand, proua! Ma pole meil näinudki sellist kuuske! Ilus kuusk! Ei no tõesti…. Ega ei jõua kõike siin näha! Kust see siis nüüd tuli!?“  Proua rõõmustas, et nii hinnatud toote leidis ja kuusk pakiti hoolikalt paberisse.

Päkapikke, jõulukonnasid ja inglitiibadega poisse riputame ringiratast. Uus rinnuni kõrguv kast sõidab sisse tagantuksest ja osavalt paigutatakse kõik salongi peale laiali. Mari vaatab kõrguvaid kuhjasid kärudes ja põgeneb nurga taha, sest see pilt, mis avaneb, on tema sõnade järgi „kobrutav“ lopsakus, mis ei haaku mingist otsast tema olemuse ega ideega. Eks see „kobrutus“ veereb talle käruga järgi ja pääsu pole.

Lõpptulemusena teevad nad ikkagi koos Merlega taas kord imelised settingud, mis salongi kaunistavad ja inimesi inspireerivad.

Kõige selle keskel üritame olla olemas ka oma klientide jaoks. Nii, et ära olge kohkunud, kui kogu kassa-rahvas on kusagile laiali jooksnud ja teenindajaid nagu polekski. On küll! Otsige kuuskede juurest! Kindlasti jälle riputavad mingeid kulinaid seal! Või minge sinna, kust kostub naer. Teate, igal koosoleku lõpus saame traditsiooniliselt riielda meie juhataja Jane ja Külli käest ka : „… ja kuulge naised. Katsuge nüüd ohjeldada ennast! Inimesed kõnnivad salongis. Teie naerate nii, et kliendid ukse taga tänaval ka kuulevad. Klaasid värisevad riiulitel. Kontrollige ennast ikka natukenegi! Eks ole!“  Ja me muidugi naerame selle peale veel kõvemini, sest Külli oma nakatava naeruga on esimene, kes selleks taas loa annab!

Naer pidigi olema terviseks!

Ilusat nädalavahetust! :-)

 

post

Mari

Ma olen mitmes postituses maininud nimepidi meie kollektiivi liikmeid just nii, nagu te kõik peaksite neid isiklikult teadma ja tundma. Ilmselt paljud püsikliendid juba nägupidi teavadki, kuid et veidikene orienteerumist lihtsustada, siis otsustasin neid naisi teile veidi lähemalt tutvustada. :) Nende endi nõusolekul muidugi mõista…

Kes on see naine, kes jäädvustab Mustrit ühe ja teise nurga alt, kihutab mööda salongi ja tuuseldab kõikvõimalikes nurkades? Iga natukese aja tagant võtab prillid ninalt ja keerutab sangapidi sõrmede vahel, et pidada sekundipikkust mõttepausi? Siis prillid uuesti ninale ja läinud ta kiirel sammul ongi. Konstruktiivne kriitika tema tuules lehvimas, jättes maha mõttepausi, mida teised mõnda aega veel paigal seistes seedivad. Krõbeda ja otsekohese ütlemisega ta muidugi on, kuid arvamus on alati aus ja selles osas ka siiski teretulnud.

Tema nimi on Mari.

Mustri perega liitus ta umbes aasta tagasi. Värske veri, kui nii võib öelda teiste veteranide kõrval, kellel saab juba 10 aastat täis. 😀

Minu esimene lähem kokkupuude Mariga oli aasta alguses, kui külastasime koos komandeeringu korras Taanit. See oli tore ja meeleolukas reis.  Mari on nii muheda ja vahetu olemisega, et kerge on unustada vanusevahe ja raske on kuidagi ebamugavalt tema seltskonnas end tunda. Teda ei heiduta mingi teisejärguline ebamugavus. Vabalt paluks võtta, kui taevast tuleb paduvihm, vaja istuda 6 tundi mingis räpases lennujaamas, hilineme bussile, eksime pimedas  linnaservas või peame loobuma mõnest mugavusest hotellis. Ongi seiklus ju!

Tal on täiesti teadlik ja omamoodi maitse. Stiilne ja konservatiivne. Ei suuda isegi meie satsiliste alusseelikutega mustri naised teda karvavõrragi usku muutma panna. Mustad lakknahast „meeste“ kingad, range joonega kleit või just lahedama joonega „meestekas“ pluus. Aga värvid ja mustrid… julged!!! Ja minu meelest see ongi nii temalik – olles väliselt konservatiivne, on tema sisemus ja hing möllu täis. Ma arvan, et minu silmad pole sellist möllu näinudki! Hetkekski ennast kaotamata, sulandub ta nii noorte, vanade kui ka omaealiste seltskonda nõnda, et kõik unustavad põlvkondade vahe.

Mari on lõpetanud tegelikult Tallinna Tehnikakõrgkool (tol ajal  Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum) arhitektuuri ja sisekujundus erialal ja töötanud pikka aega just sisekujunduse valdkonnas. ARS mööbli konstruktorina (10 aastat), siis ajakirjanduses arvutigraafikuna ja reklaamitegijana (7 aastat).

Mingisuguses muutuste tuules sattus ta Sotka ja Asko mööblikauplusesse, kus ta pikemat aega (14 aatat)  paikne oli. Kahtlemata tuli sealt tohutu pagas, mis eeskätt distsiplineeris just müügi ja töö korraldamise osas. Ilmselt sellepärast on tal ka teinekord nii raske taluda meie sellist family-stiilis bla-blaa´tamist ja tööteemadest kõrvalekaldumist.

Tegelikult kujundamise kõrval on aga üks veel väga oluline hobi. See on nimelt fotograafia. Huvitaval kombel viib üks asi alati teiseni. 2007 aastal selle hobiga tagasihoidlikult alustades, on nüüdseks kasvanud see juba tõsiseltvõetavaks harrastuseks.  Mari liitus toona väikese huvigrupiga juhuse tahtel internetis ja esialgu anonüümsetena ja vaid online vahendusel suhtlevast ringkonnast on tänaseks kasvanud ühtehoidev ja üksteist motiveeriv sõpruskond, kes koos põnevaid fotomatkasid ja muid erilisi ettevõtmisi korraldab. Kõigil oma fotokad, objektiivid kaelas kõlkumas ja seljakotid seljas, sööstavad nad metsa, laande või mere äärde , et püüda kauneid hetki kaadrisse.  Ja tulemus jätab tõepoolest vaatajasse jälje.

Mari ise ütleb, et ta ka ilma kaamerata ringi käies, haarab paratamatult ainult kõikvõimalikke kaadreid, kompositsioone ja nurkasid, mida ja kuidas võiks pildistada. Seda kiusatust nägin temas tõepoolest igal sammul, kui koos välislähetusel olime. Bussiga sõites ja aknast välja piiludes ta ainult seletas „ No vaata, millise pildi siit saaks! „, „Vaata nüüd seda valgust seal!“ , „Sa vaata milline värvide kompositsioon!“ Lõpuks ma tõmbasin oma pea eest ja lubasin tal rahumeeli teha läbi akna umbes 100 pilti sõidu ajal, mis kestis 15 minutit.  Selline kirg on ikka kadestamist väärt!

Mingitpidi on Mari leidnud läbi selle enese ja oma väljundi. Tundub, et ta elus on kõike parasjagu. On töö, on pere, on oma saar, kuhu peitu pugeda. Koht , kuhu minna kui hakkad end kaotama või väsima. Mõtle , kui hea, kui seal saarel on ka veel keegi ootamas! :-)

Imeliste piltidega saad kohtuda sellel aadressil: http://mariprikenfeld.blogspot.com.ee/

 

post

Postimehe ajakirjanike külaskäik

Vahepealsed päevad, nädalad on linnulennul möödunud. Ma ikka aeg-ajal istun oma arvuti ekraani ees ja mõtlen, millest teile kirjutada. Mis oleksid need põnevad nopped meie päevast, mille peale te end mõnusalt istuma ja lugema seate.

Päike on paistnud küll, aga need hallid ja jahedad sügishommikud hakkavad juba võitu saama ja suvist päevitust matma. Mõte käib aeglasemalt ja madalama kaarega just nagu päike.

Nõnda oleme meie ka tööl otsimas uut jõudu, et kuidagi end ümber häälestada ja eneses see sisemine naeratus uuesti üles leida. Võtab morniks, kui hommikul otsid oma mantli ja kaabu välja ja vantsid üle härmas tänava bussipeatuse poole…

Nii… aga kui just täna mõtleksime teistmoodi… proovime mõelda, et iga päev on väärt vaatamist ja kohal olemist. Imeline on kindad kätte tõmmata ja koduuks enda järel sulgeda. Õhk on hommikuti nii erakordselt karge ja värske, et võib juba paari sisse- ja väljahingamisega oma rahutu öö ja magamatusest sasipuntrasse tõmbunud mõtetega jumalaga jätta. Lihtsalt mõnus!

Sellise enesetundega kolmapäeval tööle tulles, oligi päev ilusam ja rõõmsam. Seda enam, et uksest astusid sisse Postimehe kodukauniks.ee vanemtoimetaja Kristel ja fotograaf Liis, kes hirmsas tuhinas olid valmis sukelduma sisustusaksessuaaride ja tapeetide sügistrendide teemasse. Kuidagi on kujundenud meis selline mõnus koostöö, et nad ikka meid üles leiavad ja mõtteid/ideid vahetavad.

Ma ütlen ausalt, et ei tunne end väga kindlalt kaamera ees ja eelistan iga kell pigem kirjutada. Kaamerasse rääkimine tundub hirmutav, sest hiljem ei saa teha oma jutus ühtegi vigadeparandust. Vaatad üha uuesti seda paari minutit läbi ja mõtled, et no mida jutt. Seda ja teist oleks võinud hoopis rõhutada ja lisada, või mõne asja hoopis ütlemata jätta. Mis asja ma seal kätega nõnda vehin, kuhu ma nüüd oma jutuga jõuda tahan jne. Mida rohkem vaatad, seda hullemaks läheb. Lõpuks olen ma juba veendunud, et ilmselt oleks võinud juuksed kuidagi normaalsemalt sättida sel päeval või mingi erksamat värvi salli kaela visata…

Nojah… aga kui sind sinna prozektori valgusesse lükatakse ja mikrofon ette pannakse, siis pole siin enam midagi vaadata ega pikalt arutleda. Peaasi, et väga putrama ei hakka.

Selline see siis sel korral välja kukkus. Oluline sai ikka vist vaatamata kõigele öeldud ja loodetavasti mingi kasulik info sellest ka nii mõnegi kõrvu kostub!

Ühesõnaga! Meil on hullult lai ja ilus valik tapeete!!! Tulge ja vaadake ise! :-)

Lingi videole leiad siit:
http://kodu.postimees.ee/3362843/video-kuidas-koju-tapeeti-valida